Istume siin J-ga. Klaarime vanu arveid. Tegelikult ei ole midagi klaarida. Linnud laulavad. Kajakas paneb üle taeva. Kiirus on hea. Kevad on hea. J on hea. Mina olen hea. Kõik on hea. Välgumihkli hääl, tsit!
Nii hea oli olla, et hakkasid sigarit tõmbama vä? küsis J.
Mida ma vastan? Et see on Al capone?
Et see on Eesti vabariik. No homo.
Rahulik muusika mängib, noodid. Spotify algoritm suutis nüüd kuidagi jõuda Scootri looni "How much is the fish". Selle peale ärkasin. Paar lugu hiljem tuli see rahulik lugu, ilus lugu, mis harmoneerub linnulauluga. Koguaeg on valge.
Riiulist raamatu tõmbamise sahin. Mis raamat see on?
Ja nüüd läheb reiviks, ütleb J.
Aga tulid merelained.
Kas sul on mingi Hemingway raamat ka?
On küll. Romaan, Kellele lüüakse hingekella ja lühijutud.
Kellele lüüakse hingekella...
Jah, aga lühijutud on ka väga head. Tahaks midagi ette lugeda talle.
Orhidee õitseb. Teach me how to drive the motorcycle, laulab Spotifys naiivne naishääl.
Kammime tinderis. Eesti mees peab olema joogine, et suhelda. Muidu ei oska.
Mulle meeldib linnulaulu kuulata maal, kirjutas J tinderitšikile.
Linnulaul on üks sõna, onju? küsib ta minult.
Türa. Enne smailit tuli ä-täht, vannub ta.
Ta kirjutas 39-aastasele, et too näeb välja nagu 25. Mis oli õige. See tšikk oli püss. Ja 39aastasel on parem iseloom, kui kahekümnesel. Vittu veel ei tea ju. Aga mis siis lõpuks loeb? Võiks veel kiiremaks minna. J ei tea, mida kirjutada edasi? "Sellepärast ongi kõik mega praegu vä?" küsib ta minult nõu. Ma ei tea enam, mida öelda. Linnud laulavad edasi.
18:42
Mingi tšikk Elis kirjutas. "Sex, drugs & rock’n’roll. Only bad girls let’s go." - J tutvustus tinderis.
Mingi tšikk, Elis, korjas selle üles ja kirjutas: Opaa, kuidas sellega siiani on?
Vihma on sadanud vahepeal vä? Vaatasin välja, õhk seisab. Siiani hästi, pahasid tüdrukuid on piisavalt.
Võtsin lampi riiulist Sartre raamatu, kus ta päevikumärkmed, mis ei olnud mõeldud avaldamiseks. See on nagu minu kirjutamine. Arvasin, et ma olen värdjas. Aga ta kirjutab ka kuidagi sarnaselt, tundmustest ja väikestest imelikest asjadest. Jah ma pole kuskil eesliinil nagu Hemingway, kirjutan oma teise päeva kannatustest. Veinist, spiidist, väsimusest. Enam ei jõua välja minna, õhtu jõuab kätte. Tulime Telliskivist jalgsi koju, olin segane, ronisin üle autode. Midagi õnneks ei lõhkunud. Vist. Viskasin pinksipalli vastu A akent, ta ei ilmunud nähtavale, aga kirjutas hiljem, et ta naaber kirjutas talle, et keegi üritas teda meeleheitlikult kätte saada. Jah, ma arvasin, et ta ikka ilmub aknale. Ma olin kindel, et ta tahab minuga tsillida. Tundub ikkagi, et magas ja pigem oli ebameeldiv vahejuhtum.
J tinderis on Kelly, väga kihvt tüdruk, iseloomuga, kirjutab vastu, ilus, aga mitte nagu bimbo, omamoodi ilus, ikkagi ilus. Üüris korterit mingi Instagrami kuulsusega, kellel tekkisid makseraskused, andis korteri üles, kolis tagasi maale. Tahaksin kirjutada ise selllele tüdrukule, aga ta on J tinderis, ma ei hakka teda üle lööma ega isegi üritama, see oleks, nagu Maria ütleks: dick move. Ja seda ma ei taha. See tšikk on J timmida. Mul on mu vein ja teise päeva pohmell, mida ma aina edasi lükkan. Ühe tšiki sa juba said, ütleb J. Keda ta mõtleb? Keda sa mõtled? Ma ei tea. See kaelarihmaga tšikk, kelle pilti nähes oli mu esimene mõte teda kägistada ja räigelt keppida.
Tuleb välja, et ma olen Spottaris laikinud väga erinevat muusikat, kiriklikust trapini, house’st mingite imelike saundideni. Tahaks kirjutada mõjuvat viimast lauset, aga ei leia seda kuidagi. Olen kännis. Fuck the rules, kinnitab Eminem bluetooth kõlarist.
Nii hea oli olla, et hakkasid sigarit tõmbama vä? küsis J.
Mida ma vastan? Et see on Al capone?
Et see on Eesti vabariik. No homo.
Rahulik muusika mängib, noodid. Spotify algoritm suutis nüüd kuidagi jõuda Scootri looni "How much is the fish". Selle peale ärkasin. Paar lugu hiljem tuli see rahulik lugu, ilus lugu, mis harmoneerub linnulauluga. Koguaeg on valge.
Riiulist raamatu tõmbamise sahin. Mis raamat see on?
Ja nüüd läheb reiviks, ütleb J.
Aga tulid merelained.
Kas sul on mingi Hemingway raamat ka?
On küll. Romaan, Kellele lüüakse hingekella ja lühijutud.
Kellele lüüakse hingekella...
Jah, aga lühijutud on ka väga head. Tahaks midagi ette lugeda talle.
Orhidee õitseb. Teach me how to drive the motorcycle, laulab Spotifys naiivne naishääl.
Kammime tinderis. Eesti mees peab olema joogine, et suhelda. Muidu ei oska.
Mulle meeldib linnulaulu kuulata maal, kirjutas J tinderitšikile.
Linnulaul on üks sõna, onju? küsib ta minult.
Türa. Enne smailit tuli ä-täht, vannub ta.
Ta kirjutas 39-aastasele, et too näeb välja nagu 25. Mis oli õige. See tšikk oli püss. Ja 39aastasel on parem iseloom, kui kahekümnesel. Vittu veel ei tea ju. Aga mis siis lõpuks loeb? Võiks veel kiiremaks minna. J ei tea, mida kirjutada edasi? "Sellepärast ongi kõik mega praegu vä?" küsib ta minult nõu. Ma ei tea enam, mida öelda. Linnud laulavad edasi.
18:42
Mingi tšikk Elis kirjutas. "Sex, drugs & rock’n’roll. Only bad girls let’s go." - J tutvustus tinderis.
Mingi tšikk, Elis, korjas selle üles ja kirjutas: Opaa, kuidas sellega siiani on?
Vihma on sadanud vahepeal vä? Vaatasin välja, õhk seisab. Siiani hästi, pahasid tüdrukuid on piisavalt.
Võtsin lampi riiulist Sartre raamatu, kus ta päevikumärkmed, mis ei olnud mõeldud avaldamiseks. See on nagu minu kirjutamine. Arvasin, et ma olen värdjas. Aga ta kirjutab ka kuidagi sarnaselt, tundmustest ja väikestest imelikest asjadest. Jah ma pole kuskil eesliinil nagu Hemingway, kirjutan oma teise päeva kannatustest. Veinist, spiidist, väsimusest. Enam ei jõua välja minna, õhtu jõuab kätte. Tulime Telliskivist jalgsi koju, olin segane, ronisin üle autode. Midagi õnneks ei lõhkunud. Vist. Viskasin pinksipalli vastu A akent, ta ei ilmunud nähtavale, aga kirjutas hiljem, et ta naaber kirjutas talle, et keegi üritas teda meeleheitlikult kätte saada. Jah, ma arvasin, et ta ikka ilmub aknale. Ma olin kindel, et ta tahab minuga tsillida. Tundub ikkagi, et magas ja pigem oli ebameeldiv vahejuhtum.
J tinderis on Kelly, väga kihvt tüdruk, iseloomuga, kirjutab vastu, ilus, aga mitte nagu bimbo, omamoodi ilus, ikkagi ilus. Üüris korterit mingi Instagrami kuulsusega, kellel tekkisid makseraskused, andis korteri üles, kolis tagasi maale. Tahaksin kirjutada ise selllele tüdrukule, aga ta on J tinderis, ma ei hakka teda üle lööma ega isegi üritama, see oleks, nagu Maria ütleks: dick move. Ja seda ma ei taha. See tšikk on J timmida. Mul on mu vein ja teise päeva pohmell, mida ma aina edasi lükkan. Ühe tšiki sa juba said, ütleb J. Keda ta mõtleb? Keda sa mõtled? Ma ei tea. See kaelarihmaga tšikk, kelle pilti nähes oli mu esimene mõte teda kägistada ja räigelt keppida.
Tuleb välja, et ma olen Spottaris laikinud väga erinevat muusikat, kiriklikust trapini, house’st mingite imelike saundideni. Tahaks kirjutada mõjuvat viimast lauset, aga ei leia seda kuidagi. Olen kännis. Fuck the rules, kinnitab Eminem bluetooth kõlarist.