Täna on tunduvalt parem. Ei teagi, miks. Vähe maganud, akna taga hiilib juba ekskavaator, tööpäev on algamas, suvi on käes. Isegi siin mustamäel laulavad linnud luues hetkeks mulje nagu oleksin sattunud loodusparki, kus on juhtumisi ka mõned paneelmajad. Võrreldes Mõisaküla linna tänavatega on Mustamäe väga hinnatud elurajoon, aga Tallinna mõistes tühine. Mitte isegi inimeste arvult, aga Mustamäe ei paista millegipoolest silma. Vaatamata sellele, et on vist kõige rohelisem linnaosa, ta on ikkagi kuidagi nähtamatu. Siin ei elaks nagu muusikud, kirjanikud, sportlased, isegi juutuuberid mitte. Võib-olla ainult meenutustes ja mälestustes mainitakse kasvamist mustamäel. Jah, siin on lihtne jääda märkamatuks. Ma ei tea, miks see ümbrus kellelegi meeldima peaks. Kes hindab just siin elamise võimalust? Võib-olla ainult keegi, kes on tulnud Kohtla-Järvelt hulludest tingimustest ja saanud siin esimest korda üksinda elada, korterit üürida. Võib-olla neid siiski on, aga me ei tea, sest neil pole häält, neilt ei küsita kunagi midagi ja nad ise ka ei räägi. Olen siia kuidagi kinni jäänud, pole suutnud eluga edasi liikuda, hinnatud elurajoonidesse. Pole teinud mehetegusid ega julgenud elada, mida iganes see ka ei tähendaks, leidnud oma kohta. Uskumatu, aga ongi kõik puud lehte läinud ja kastanid õitsele löönud.

J käis külas, julgust kogumas, et siis edasi kuhugi siia lähedale sõbrannat minna külastama, kaasas Aperol ja Sovetskoje. Segasime mõned aperol spritzid, meenutasime paari aasta tagust aega, kui kogu Telliskivi oli sellest just trendistaatusesse tõusnud kokteilist, selle kõige olulisemast komponendist, Aperolist, tühi, mis tühi. Nüüd vedas ta ülemus, oma baari kümme kasti seda jooki. Nüüd me oleme varustatud, ütles ta.

Ma arvasin, et mul oli vägev nädalavahetus, aga J oma läks edasi. Ta jõudis Vaidasse, kuhu ta ise sõitis, sai kuskil seal paneelmaja taga silma siniseks ja oli järgmine päev tagasi pealinnas. Tundes igavust ja olles valmis edasi jooma. Korraga õudne ja lõbus tundub see joodikuelu. Ühest küljest lihtne, samas põhjustab lõputult probleeme. Nagu iga teinegi elu.