Hämmastav, kui kiirelt võivad suhted muutuda. On üks intsident mu pikaaegse sõbraga, millest ma pole veel rääkinud, aga mida ma tingimata teen. Igaljuhul, selle sündmuse tagajärjel ma lõpetasin temaga päevapealt suhtlemise. Teine muutus on H. kellest on nüüd saanud mu pruut. Kui veel paar nädalat tagasi raiusin, kuidas ma ei taha suhtes olla, siis nüüd oleme otsustanud koos olla. Eks paistab, mis see endaga kaasa toob, aga praegu on tunne hea, muidugi ka veidi hirmutav. Ma ju seon oma tuleviku ja südame kellegagi. Mida rohkem ma temaga aega veedan, seda rohkem ta meeldib, temaga on lihtne, kapriise pole ette tulnud. Võib-olla polegi paremat naist olemas. Võib-olla ma olen armunud ja valmis oma südant lõpuks kellelegi avama. Ma ei tea, kas ma varem polnud selleks ise valmis või polnud sellist inimest. Igaljuhul praegu ma olen õnnelik.

Eile vaatasime After Life’i teist hooaega. Nutsin, üle mitme kuu nutsin, viimati enne antidepressantide kuuri algust. Emotsioonid on tagasi ja mulle vähemalt esialgu meeldib see. tunnen ennast jälle endana.

Energia on tagasi, isu minna jooksma ja rattaga sõita, mingi erksus ja soov teha, entusiasm. Aga jah, kui mõni aeg tagasi ei nägin püsisuhet vanglana, siis nüüd võib-olla millenagi, mis päriselt loeb. Lähedus ja connection. Eks kuskil kuklas on ikka kahtlus, igavene skeptitsism, et äkki see armumise tõmme on lihtsalt bioloogiline lõks, mis teeb ahvatlevaks idee kellegagi oma elu jagada, sugu teha ja paari minna.

Kui eile ei suutnud kirjutada ega midagi teha. Kodus ei tahtnud lugeda lehekülgegi, pikutasin diivanil, vaatasin sarju, mis mind ei huvitanud, proovisin lihtsalt kuidagi päeva õhtusse saada. Õhtul läksin poodi, kus hakkas halb, pearinglus ja kerge ärevus, kas ikka jõuan tagasi, peas pildid, kuidas ma enne kokku kukkun, värin ülahuules, mis pani kartma infarkti. Jõudsin koju, heitsin pikali, võtsin rahustit ja rahunesin. Kuigi mulle meeldivad väga ergutit, siis ka rahustid on nagu mulle loodud. Kui saaks, oleks koguaeg rahustite mõju all, meeldiv tüünus, asjad jooksevad.

Paar ööd on olnud ülimalt kirkad unenäod, millest toibumine võtab aega. Üks unenägudest, mida nägin eile tõi minuni ühe tüdruku, natuke metsiku, väga noore, nägi välja nagu keskkooliplika, aga ütles, et tal jäi ülikool pooleli. Tahtsin temaga minna, armatseda ja teha narkootikume. Mõtlesime randa minna, õue jõudes sadas paduvihma, tal oli väike ratastel kohver, mida ta endaga tiris. Sellest unest ärgates oli mu riist kõva, mida pole ärgates kuid juhtunud ning räige spiidinälg, mis õnneks läks toibudes üle.

Tundub, et H,-ga, vähemalt nüüd alguses ei ole mul nälga teiste naiste järele. Küll aga ei jäta see spiid mind rahule. Ikka kombineerin. Tegin sutsaka, muutusin ärevaks, võtsin natuke rahustit, kuigi tean, et see kombo võib ohtlik olla. Väike õlu läheb ka muidugi kõrvale. Lohutan ennast sellega, et tegin jooksutiiru. H. jõudis, teeb rõdul suitsu. Tahtis millestki rääkida, ootan põnevusega. Mingi hetk hakkab võib-olla iseloomu näitama. Mul on mälestus ühest oma eksist, kes alguses oli kõigega nõus, sõitis pidevalt kasvõi teise linna otsa, et olla tubli tüdruk, kuid ühel hetkel murdus. Tuli välja, et tal on väga kindel nägemus, kuidas asjad peavad olema ja tal oli äärmiselt raske näha kedagi tegemas midagi nii nagu tema ei teeks. Tal oli see tekikoti vahetamise meetod, kus tõmbad teki ümber tekikoti ilma tekki sinna sisse udjamata, vaid asetad need üksteise peale ja siis keerad pahupidi. Mäletan, kuidas ta ei suutnud aktsepteerida minu tehnikat, sest oli veendunud oma meetodi õigsuses.

Peas suriseb, ma ei teagi millest, kas AD-de ärajätmisest, õlust, spiidist või rahustist. Midagi igaljuhul toimub ja natuke õõnes, kuigi kammiv on olla. Mul pole väga mõnus, aga mitte õnneks ka otseselt halb. Lihtsalt pisut ebamugav.

Laupäeva õhtu. Tahaks nagu peole minna, aga pole seda draivi. Et läheks ja teeks, seda entusiasmi, mis eelmisel nädalal. Võib-olla vähe sooja tehtud? Või siis ikkagi see eileöine viinajoomine. Kõik see väsitab. Praegu võiks olla hea puhkuseaeg, kus tegelen oma praktikatega. Liigun, naudin sügist ja vaba aega. Hommikune pohmell ei olnud meeldiv. Eile öösel sõin viinakõrvale rahusteid kuni lõpuks nägin mitmekordselt ja kukkusin kõpsti! magama. Õnneks magasin ilma unenägudeta ja pikalt. Alles peale lõunat sain üles. Päeva mahtus rattatiir, jooksutiir ja nüüd aega H.-ga. Olen põnevil, mida ta minuga rääkida soovib. Küsin.