See kõik hakkas mul üle pea käima. Jõin. Liiga palju. Olin purjus ja tõele au andes olen praegugi. Taganesin oma hostelituppa Nelijärve puhkebaasis. Täis õlut, longerot ja siidrit. J. meeldib mulle algusest peale, täna on viimane öö, kus me oleme Tallinnast eemal. Midagi võiks juhtuda, aga ma olen pehme, liiga väsinud ja purjus, et midagi võiks juhtuda. Vähemalt nii mulle tundub. Mõtlen saata talle sõnumi, kutse külla. Äkki ta tahab maabuda mu toas. Aga ma olen tõesti purjus. Pea käib ringi. Võib-olla on parem vajuda ära. Kas see oleks talle pettumus. Või mulle? Kindlasti Pöörane öö komandeeringus. Seda ei tohiks raisku lasta. Saadan sõnumi: mis teed? Ja kui ta vastab, siis kutsun külla? Ja kakerdan vastu ja üritan suudelda. No kui ta tuleb, siis ta tuleb. Ma pole parimas vormis. Tähed sõidavad ja on pingutus kirjutada. Samas nii riskivaba. Kukkuda ära pehmesse voodisse. Võib-olla on parem, kui ma sodi peaga ei areta midagi. Kui šarmantne ma ikka saaksin olla. Täis jorss, ei midagi enamat. Võib-olla ongi parem kadumistrikk. Tänane öö oleks võimalus, aga ma olen liiga purjus. Pean lõpetama, liiga raske kirjutada. Siiski, J. suurim silmarõõm siin. Lahe tüdruk. Austab mind, mina teda, Kas leiaks ka ühiseid jututeemasid? Vaevalt näen arvutli trükkida.