Hommik. Pole kõige parem olla. Üleeilne jooma ja eilne peaparandus, täna on endiselt veidi kahtlane olla. Kiirus lööb vaimse tasakaalu sassi, ometi on nii hea seda teha ja pidama saada raske. Läks isegi hästi, saime enne hommikut magama. Käisime hea sõbra juures, jõime pudeli džinni, tagasi kodus suitsetasime köögis, jõin viskit kuni kella seitsme ajal hommikul läksime voodisse. Mäletan, et tegin pikalt keelekat, aga kui seksima hakkasime, siis mul vaevalt seisis, ma ei tundnud ilma kondoomita peaaegu midagi. Pöörasin ta kõhuli, poos selja tagant, mis on alati erutav, kuid isegi siis oli mul raskusi. Pöörasin end tema pealt maha. Sa oled palju rohkemat väärt, kui et keegi sind poolkõva munniga kepib, ütlesin, tundes ennast veidi räbalana. Päriselt ka, lisasin. Keegi pole mulle veel nii ilusti öelnud, vastas H. naerdes. Jäime magama.

Hommikul oli veel spiidisärin sees, lidusin poodi mõne õlle järele. Olles paar tükki joonud, tuli mõnus uni ja niimoodi pikutades ja tukkudes see vihmane päev möödus. Unerütm on üsna sassis, eelmine nädal saarel matkates läksime pimeda saabudes magama, ärkasime päiksetõusu aegu. Nüüd aga jäi üks öö täitsa vahele, mida kompenseerisid päevased uinakud. Pole ime, et veidi kahtlane on siis olla. Tahaks jooksma minna, aga enesetunne kõigub, võib-olla pole parim mõte. Pigem rattaga mõnus tiir kuhugi nõmme poole. Õhtul tantsima ka. Olen seda juba igatsema hakanud, eelmine nädal jäi vahele.

Eile öösel, kui kesköö paiku ärkasime, tegime kohvi ja näitasin H.-le Godardi "Breathlessi". Ilmselt need intellektuaalsed mõtisklused elu ja suhete üle, mis seal dialoogides välja tulevad, võluvad mind selle filmi juures kõige rohkem. Muidugi on seal miskit veel, mida on raske sõnadesse panna. Veenvalt edasi antud suhtedialoogid, tunded ja manipulatsioon. Breathless on ühtaegu unikaalne, aga teisalt universaalne linateos. Üldse tundub, et on aeg hakata vaatama vanu filme, Prantsuse uut lainet, Itaalia autorikino, just vanad filmid tõmbavad mind praegu kõige rohkem.

Ma ei tea, kuidas see kõik sinna läks, aga eile voodis lebades tuli jutuks pornovideode tegemine. Ma kunagi tahtsin täiega camgirl’iks saada, ütles H. Uurisime võimalusi raha teenida OnlyFansis ja Chaturbate’s. Tundub, et see liiga lihtne pole, tuleb ennast tuntuks teha, promoda, brändida. Kliendisuhtlust võiks teha keegi teine, tahaks ainult videosid teha. Kontaktide loomine ja turundus pole see, mis tõmbab. Teiseks tuleb olla järjekindel, luua fännibaas, nö püsikliendid. Ma pole kindel, kas viitsiks iga nädal mitu videot teha. Võib-olla ette ära filmida, katsetada. Ja kui on näiteks kümme heal tasemel klippi, siis hakata neid üles panema. Vaatame, mõtleme. Antidepressantide ärajätmisest hakkab nädal mööda saama ja märkan, kuidas huvi porno vastu jälle kasvab.