Täna on juba kergem. Koolijärgne esmaspäev on raske, teisipäeval on jälle hea olla oma naha vahel. Ülesraputatud alateadvus on jälle vajunud silma alt ära ja tavapärane elu saab jätkuda. Mis mõtet sellel kõigel on, ma mõtlen alateadvuses kaevamises? Erinevatel andmetel jookseme 90-99% ulatuses alateadvusesse programeeritud koodi pealt. Seda koodi on võimalik muuta. Sel nädalavahetusel sai alkoholist kopp ette. Kadus ära see kevadel alanud lakkamatu janu. Ma ei tea, kas elu läheb nüüd kergemaks, mingis mõttes kindlasti. Saan normaalselt magada, tekib päeva ja öö rütm, pole vaja pidevalt taastuda. Teisalt tulevad kainena välja vastuolud, teravad nurgad lähisuhetes ja enda sees. Hetkel tundub, et ma suudan nendega silmitsi seista küll.

Järgmise nädala võtan vabamalt. Vajan natuke puhkust. Raamatud tahavad lugemist. Mul on palju õppida, kehapsühhoteraapia, kooliteemad. Pühendun õppimisele. Nii saan luua elu, kus ma ei pea tegema vastumeelset tööd.

Meil kõigil on omad deemonid, see veidi lohutab. Kui hargneb lahti järjekordne lapsepõlvetraagika, alkohoolikust isa, hüljatud ema, liiga vähe tähelepanu lapsele, valu oma brutaalsetes ja fantaasiaküllastes tahkudes, petetud lootused, siis üks väheseid lohutavaid mõtteid on see, et meil kellelgi pole olnud ideaalne lapsepõlv. Me kõik oleme haiget saanud.

Eile oli esimene koreograafia proov. Õudus, sest teised olid juba ühe tunni harjutanud, muidugi õppisin palju, aga mingid asjad ei tulnudki välja. Peaks iga päev vähemalt pool tundi harjutama, siis on järgmiseks korraks kava enam-vähem peas.

Õhtuks olin väsinud, istusime H.-ga ja kuidagi ebamugav oli. Kõik, mis ma ütlesin tundus mulle endale vale. Ta heitis ette minu ebakindlust meie suhte osas, mis omakorda teeb teda ettevaatlikuks. Teadsin, et selles pole tegelik põhjus. Rääkisime voodis pikalt, jõudsime ta lapsepõlveni. Joov isa ja väike tütar, kes nõuab tähelepanu, mis mõjub isale pealetükkivalt, sest ta esimene armastus on alkohol. Kuidas see on tüdruku hilisemat elu mõjutanud? Ta kardab olla pealetükkiv. Kuidas see väljendub? Ta ei helista mulle ise, kuigi igatseb. Ta ei alusta armatsemist samal põhjusel. Väljendasin talle seda. Kogu draama lõppes sellega, et ta pööras ennast mulle nii peale nagu ta varem pole teinud ja võttis esimest korda juhtimise enda kätte. Nautisin seda. Varem tundsin, et kõik, mis juhtub või ei juhtu on minu teha, kogu vastutus. Võib-olla mõnele mehele meeldiks selline kontroll, kuid mul kaob niimoodi paratamatult igasugune huvi. Ma tahan näha naist omade ihade ja vajadustega, mitte hiirekest, kes mehe vajadustega kuulekalt kohaneb. Kas sa tahad mu riista enda sees tunda, küsisin. Jah, palun, ütles ta juba hingeldades. Pane see siis sinna, ütlesin. Esimest korda võttis ta mu riistast kinni ja sättis selle õigesse kohta. Ma loodan, et see muutis midagi meie vahel. Et ma ei pea enam muretsema, kas ta julgeb ennast väljendada, vaid et ta võtab, mida tahab. Selline naine on minu jaoks atraktiivne.

Täna tuleb veel üks montaažipäev. Hea küll, asun siis tööle. Tänasesse võiks üks mõnus venitav jooga ka mahtuda. Keha on juba paar päeva päris kange. Kohv, mu kohv jahtub köögis. Vabandust, aga ma pean minema. Kruttima ennast üles.

Ahjaa, eile oli üsna ajalooline päev. Ma ei joonud tilkagi alkoholi. Hakkasin pidama joomiskalendrit, kus alkoholiga päeva tähistan ristiga, pohmelliga päev ringiga ja alkovaba päeva jätan tühjaks. Otsustan ka täna mitte juua.