Reketi looming ühes lauses: “kaotasin mõned sõbrad ja dollarid...”

Bingo loto tänase loosimise võidunumbrid on... HESBURGER!!!

Peas kõlavad käiatud kõllid, mis on ilmselgelt otsapidi alateadvuses. Üleliigne info, kuid turundatud nii hästi, et on jõudnud kohale. Kui ikka linna keskväljakul järeleandmatult karjuda, siis tundub, et inimestele jääb meelde, mida sa karjud. Iseasi, kas meeldib, aga kas on vajagi? Negatiivne tekitab suurema reaktsiooni ja kinnistub seega seda enam. Buddha õpetab olema eriti hoolikas tugevate tunnete puhul, mis järsku raketina teadvusse stardivad ja selle justkui üle võtavad. Näiteks tugev seksuaalne iha või miks mitte ka tugev vastureaktsioon millelegi.

Eile oli kaks klienti. Põnev, põnev töö, aga ka pikalt mõtlema panev. Terve ülejäänud päeva olid need kliendid veel minuga. Eks ajaga õpin... Aga no nad on põnevamad, kui kõik muu. Mul on tekkimas töö, mida armastan, milles tahan paremaks saada ja milles näen tulevikku.

See kohv, mille vanemad mulle kaasa andsid, mis isale tööjuures jõulude puhul kingiti ja mida ta ise ei tahtnud, joon nüüd seda... Lahja, lahja. Ei mõjugi nagu. Enne just jõin Vietnamist toodud robustat, mille väike tass pani korraliku paugu. Seda Vietnami odavat, kuid kanget poekohvi ei saagi vist nüüd enam kuskilt? Ostsin selle kuskilt supermarketist.

Olen siin mõned päevad teinud paari krija hatha jooga asanat. Mediteerinud tublisti. Eks jätkan samas vaimus.

Mulle meeldib õlut ka juua. Ja vaba olla. Olla vaba, aga kellegagi koos. Vaba minema ja tulema, vaba tegema, mida tahan teha. Veel armastan Somnolsi embust, unerohu siidjat paitust. Juua filtreerimata Carlsbergi ja oodata unerohu rahustavat mõju. Nüüd, kus ma peaaegu aasta olen neid võtnud, on saabunud teatav tuimus. Pool tabletti ei ole enam tuntava mõjuga, magama on lihtsam minna, kuid ma ei saa arugi, et need vajutaksid magama. Varem ikka tekkis tuntav ärakustumine ja ülesjäämise korral tekkis kaif udune olek, uimane mõnu. Nüüd seda uimasust enam pole, erksus jääb alles. Murettekitav, tahaks kohe rohkem võtta. Nüüd on terve tablett selle mõjuga, mis varem oli pool.

Kõige mõnusam, kui saab varakult magama, üheteistkümnest. Siis on hommikul reibas ärgata. Mõtlen seda ja märkan, kui mutistunud ma olen. Hindan vara puhkama heitmist... See on vanaduse tunnus. Ei ihkagi enam öö läbi pidutseda, et siis külmas varavalges haisvas taksos pooliku ajuga koju koperdada. Võib-olla on siis hea, et pole neid pidusid? Ma ei tea... Kuidagi uskumatult kaugele on jäänud need ajad justkui... Kus lähed peole, näed kedagi... Pole midagi eriti rääkida, jood, ootad nagu midagi. Kuid midagi erilist ei juhtugi. Vahel on hea muusika, siis on parem, vahel mõttetu, aga ikka tiksud... Kuni hommik on käes ja jaks otsas. Kuidagi on jõudnud kätte see ebamugav hetk panna jope selga ja sõita koju. Tore muidugi, et on kodu, kuhu minna, kus on vaikne ja soodne keskkond puhkuseks.

Ülevalkorruse remondimees kuulab endiselt päevad läbi raadiot. Nii et ka mina kuulen. Ma ei kujutaks ette, kui elakski sellise naabriga... Popphitid, mida hakib saatejuhi reibas ja mõttetu jutt. Kui halvas seltskonnas sa pead olema, et eelistad sellist kaaslast? Raadio sucks. Ühel päeval saab see remont valmis ja siis on jälle vaikne kõik. Siis hakkab muruniitmine pihta. Juba paari kuu pärast.

Ilusad päikselised ilmad, päevad on kohe pikemad. Inimesed on tüdinud koroonapiirangutest. Psühholoogilised probleemid, mida on tekitanud ja võimendanud see kaotatud aasta, hakkavad ilmnema. Mind on terapeudina vaja rohkem, kui kunagi varem. See tekitab vajatud tunde ja kuidagi iseenesest kaob ära soov terve nädalavahetus juua, sest mõtlen oma klientidele ja kuidas olla nende jaoks olemas. Ma ei saa lubada olla esmaspäeval pohmellis ja hädaline, töö kannataks. Ja et mulle see töö meeldib, siis olengi iseenesest motiveeritud olema kaine ja kohal. Nii et näe, elul on ikka üllatusi varuks. Olen tänulik selle eest. Märkan ka, kuidas põgenen töösse, et mitte elada läbi eraelulist kurbust. Eile helistasime H-ga. Ta oli ikka süüdistav. Homme vist saame kokku. Ei teagi, kas ainult selleks, et ta annab võtmed tagasi või suudame ära leppida.