Majandus on kuum teema. Mis saab? Praegu ralli jätkub, ka üles-alla liikumised. Rahutus, aga tundub, et praegu on ikkagi head ajad. Selles mõttes, et siit ilmselt läheb halvemaks, mitte paremaks. Aga võib-olla on see lihtsalt mu pessimistlik mõttelaad?

Elu kipub vähemalt esialgu jätkuma. Kui eelmine suvi oli väga nauditav, siis nüüd, alates sügisest on olnud pikk madalseis. Ei mäleta varasemast elust sellist pikaajalist tujutust, käegalöömist. Võib-olla on asi nendes ravimites, millega ma oma tuju olen tõsta üritanud? Võib-olla just need on teinud olemise tuimaks? Ma ei tunne ennast enam tervena. Ilmselt oleks õige aeg teha üks hea kuur, vähem juua, hoolitseda enda eest. Tablettidest kaugeneda. Miks mitte ka tööd edasi teha. Praegu see filmivõtetel rabamine mõjub ikkagi hästi. See on täitsa tore töö, aga väga stressirohke, sisuliselt töötan nagu kahel kohal, olen koguaeg tööl. Ja õhtul koju jõudes joon kaks kuni neli õlut. See on muutunud nagu mingiks preemiaks. Mulle ei meeldi see uus harjumus enda juures. See ka võib meeleolu alla tõmmata. Aga jah, kui see joomisharjumus välja jätta, siis on ju täitsa tore. Võib-olla veelgi tööd teha sel aastal? Suvel ei tahaks, aga sügisepoole võiks.

Mulle meeldib see suvine soojus ja roheliseks löönud loodus. Läheb üsna hästi kokku mu sisemiste meeleoludega. Lahkuminek kuu aja eest, kui oli veel külm ja puud raagus, hakkab vaikselt asenduma uue aastaajaga. Eelmine aasta on möödas, eelmine suhe on möödas, aga uusi ideid väga pole. Kõik kipub korduma. Lähen päevadest lihtsalt läbi, ilma midagi ootamata, teatav tuimus on tõesti tekkinud, ükskõiksus. Võib-olla ei elagi oma parimat elu, aga no mis seal ikka. On nagu on. Muidugi, kuskil on ikka mingi ootus. Läheduse, armastuse ja millegi põneva järgi. Et midagi juhtuks, et tuleks keegi eriline mu ellu. Kas ma siis lubaks teda lähedale? Mjäu.