Siit saab ainult paremaks minna. Juba nädala on vindunud jõuetus, pole tantsimas käinud, pole õieti midagi jõudnud teha. Ainult tööd. Seegi hea. Töö on tehtud, ikka veel pole harjunud. Vabakutselise elust palgatööle üleminek on suurem katsumus, kui ma arvasin. Ma ei pea seda tegelikult õigeks. Kuidagi tuleks elu korraldada ikkagi nii, et ei oleks vaja kellegi teenistuses kellast kellani olla. Ometi olen selle tee ette võtnud. Vahel tundub, et jätan pooleli, tulen lihtsalt töölt ära. Saab mis saab. Aga mingit muud ideed ka õieti pole. Ja siis veenan, et ega see töö ka nii hull pole. Polegi hull, vaikselt harjun, hakkan aru saama, kuidas midagi käib. Võib-olla peaksin endale pai tegema, et uue töö alguse katsumusest nii vapralt läbi olen tulnud. Läbi tule ja vee. Võib-olla pole ime, et olen natuke väsinud. Kui aasta algus oli rahulik, kõik oli kinni, tööd liiga palju polnud, siis kevad tõi filmivõtted, suvi uue töö. Ongi teistmoodi suvi, pole lõputult aega, hoopis lõputult tööd ja pea paks.

Nüüd on uus väljakutse, kuidas siia peale ehitada oma vaimsed praktikad. Jooga ja meditatsioon. Need, mis hoiavad mind tervena, kergena ja kohalolus.

Ei tahaks küll vinguda, aga jah, enesetunne on kehv, jõuetus, kerge iiveldus, pole kuigi mõnus nii elada. Lihtsalt proovin üle elada. Unistan kaugetest reisidest, vabadusest, õues olemisest, seiklustest.

Miks mu pea valutab? Miks on nii nagu on, iga hommik kui taasalgav tüütus. Kuhu mu elurõõm on kadunud? Kas need kehalised vaevused on signaalid? Jaa, ikka on, aga millest? Mida need mulle öelda tahavad? Kas A. tuleb veel tagasi mu ellu? Või on ta lõplikult leidnud oma Arno, kellega tahab vaid koos aega veeta. Kas teine A, kes on Missos, tuleb kunagi päriselt mu ellu, kas saame kokku? Kas mul läheb kunagi paremaks? Jah, arvan küll. Leian endas ikkagi lootuse. Optimismi. Peab paremaks minema, muidu pole millelgi mõtet. Aga millal? Kaua ma pean veel kannatama?

Hea on istuda tugitoolis ja oma, mitte tööarvutil kribada. Hea on jälle elada üksi oma korteris. Nädala pärast algab puhkus. Vaatan lennupileteid, tahaks soodsalt, aga ei leia kuidagi. Mõtlen Itaalia peale, Kreekale, Portugalile. Siis jälle loobun otsimisest ja otsustan rattaga Hiiumaale minna. Näidata oma Peugeot’le seda saart. See oleks lahe tripp. Puhkuse ärevus, peab viimast võtma, sest peale seda jäävad ainult nädalavahetused, mis on liiga lühikesed, et kuhugi kaugemale sõita. Muidugi, saab auto rentida ja sõita kuhugi majakesse. Või magada autos? Selle peale ma polegi mõelnud, magada rendiautos. Hooaeg hakkab vaikselt lõppema, Hiiumaa jääb vaiksemaks. Vormsile ma ei saa minna, mitte veel, liiga värske on eelmise sügise mälestus, luhtunud armastuslugu, õigemini lõppenud, lihtsalt lõppenud. Mõnes mõttes oli õnnestunud. Ikka on kahju, et lõppes, liiga vara lõppes. Ikka on igatsus, aga armastus pole õnnestunud või läbikukkunud. Oma siirded ajas ta ikkagi nii kaugele, kui ajas. Ma ei tea, kas oli nii määratud, kuid nii see oli. Üks armastuslugu. Minuni pole veel jõudnud selle tähendus suuremas plaanis, aga üks mu sõber küsis hiljuti, kas olen endale selle lõppemise andestanud. Ega vist ei ole. Elan seda kurbust läbi, kui enda möödalaskmist, enda eksimust. Mida see polnud. Muidugi oli mul oma roll ja vastutus, kuid nii oli see ka temal. Ma ei ole süüdi, ma olin nii nagu oskasin. Tema oli nii nagu tema oskas. Muud polegi. Sellisel vihmasegusel laupäeval, kui on aega, tuleb see kõik üles.

Tahaksin kogeda ühte rahustavat ja meeldivat hüpnoosi. Midagi, mis laseks mul lõdvestuda, rahuneda. Vaatan, mis ma leian. Ja rattatiirule lähen ka. Vaja linnast välja saada. Mulle tundub, et parim oleks ikkagi töötada mitte rohkem kui neli päeva nädalas. Ühte päeva on vaja asjaajamiseks. Näiteks rattale uue rehvi ostmiseks. Seda ei saa teha peale tööd, sest see aeg on mõeldud endale, puhkamiseks, hobideks, mitte asjatamiseks. Ja kui nädalavahetusel tuleb poodides käia, siis see pole ka teab mis kvaliteetaeg.

Kirjutamata artiklid kummitavad. Tuleb pihta hakata, sest ma ei suuda enam taluda seda stressi. Kuhjunud tööde stressi. Kasvõi pool tundi mõnel päeval nädalas ja on korras.