Aastaring. Mis iganes see siis ka poleks. Kollast on rohkem ja rohkem. Looduse ringkäik, mis pöörleb, mis on nagu muusika. Muusikaga pole mõtet tantsupõrandal võidelda, küll aga saab sellega kaasa minna. Muutused ja rütmid väljaspool mind on umbes sarnased. Aga on ka võimalik oma tahet näidata. Vahel kui midagi küsida, siis võidakse see anda. Siis tundub, et ma olen keegi, mul on hääl ja oma koht, natuke ka võimu. Aga kes teab, võib-olla ka see oli juba ette otsustatud. Lihtsalt joppas, küsisin midagi, anti, aga võib-olla see polnud minu pärast. Lihtsalt need lotonumbrid olid juba loositud ja ma sain teada – läks pihta.

Ma ei julge A-ga jälle suhtlema hakata, kes teab, äkki armun uuesti ära.

Praegu tundub hea aeg hommiku- või õhtujooksudeks. Mul pole küll mõnusat metsatukka lähedal, aga mis siis, värske õhk on ikka olemas. Kui rohkem joosta, siis jõuab ka parkmetsadeni välja, distantsid lähevad pikemaks.

Nädalavahetus, kaks vaba päeva, on ikkagi liiga vähe. Seda enam, et need pole päris vabad päevad. Mingi aeg läheb taastumiseks, kui ei taha midagi teha ja mingeid muid ettevõtmisi-kohustusi on ka. Laupäev oli hommikust kuni ööni tegemisi täis. Eile, pühapäeval ei jaksanud midagi, olin tujust ära. Vedelesin. Töönädala jooksul ratas pöörleb. Olen rattas. Küsimusi pole, tuleb tegutseda. Pühapäeval jääb see ratas seisma. Hakkan küsima, kas elan ikka õiget elu. Tulevad unistused Hiiumaast, tähistaevast, käimata mererandadest. Väikestest kohtadest, kus on ruumi iseendale ja elu tundub kuidagi leebem ja rohkem päris. Muidugi on see illusioon, näen maaelu romantilist poolt, ma ei kujutle sinna igavust, tüdimust, ärevust, üksindust, isoleeritust, kuid see ei takista unistamast.

Eile sain E-ga Stroomi rannas kokku. Tuulevaikne soe ilm, päike paistis. Meil on alati, millest rääkida. Jalutamine metsa all, mere ääres. Kuid kui nädalas on ainult üks vaba päev, siis tahaks lihtsalt istuda, väline maailm ei huvita väga. Tegutsemist tuleb tasakaalustada tegevusetusega. Passimisega, või nagu Heinsaar ütleb, juurviljastumisega.

Mälestused, mis jäävad tagasi tõmbama. Kohad, Mumbai, India laiemalt. Muidugi tahaks sinna tagasi, suurlinna saginasse.