Nonii, siin oli nüüd korralikult joomist. Reedel algas pihta ja esmaspäeva hommikul olin veel purupurjus. Esmaspäeval sai kuidagi läbi ime tööd tehtud, aga teisipäeval polnud mingit töövõimet alles. Avasin haiguslehe, see on teatav kergendus, aga ka hirm, et äkki lastakse ühel päeval lahti, kui kasu minust pole. Olgu nad on, muretseda pole põhjust.

Elada nii nagu seda pole kauaks. Kirjutada. Liikuda, reisida, kasvõi Eestis, ja kirjutada sellest. Nii nagu ma seda teen. Oma võtmes. Muud trikki polegi. Mu ärevus ja depressioon tuleb sellest, et äkki ma jäängi finantsasutusse palgale ja ei teegi kunagi, mida päriselt tahan.

Võtsin mirtasapiini ja uni hakkab vaikselt tulema. Oleks hea minna enne ühteteist voodisse. Teen seda ja jätkan homme hommikul.