Oijah. Reedel sattusin siis peole. Oli väga lahe džunglireiv, aga läks kella viieni hommikul, sai joodud ja paar kommigi võetud. Eilse päeva pikutasin voodis ja jõin vaikselt peale. Õhtuks tundus korras, käisin söömas ja ujumas, kuid nüüd on juba ülejärgmine hommik ja ikka on päris sitt olla. Kerge masendus. Midagi ei taha teha, samas õnnetu, sest täna on viimane vaba päev siin saarel. Homsest algab uus töönädal ja laupäeval sõidan juba Bangkoki. Kuigi olen juba 35 aastat elanud, siis lõpud ja lahkumised on ikka ebameeldivad. Eestis ootab küll suvi, aga mu süda on juba kord siin Aasias. Nii nagu olen olnud siin ülimas tänulikkuses ja rahus, nii on praegu esil selle mündi teine külg, masendus, rahulolematus oma enesetundega. Minna kuhugi välja? Sõita randa? See võiks ju aidata. Või siis ronida tagasi voodisse. Väsimus ja rahutus korraga. Piinav olemine.
Võib-olla tõesti on
aeg siit saarelt edasi minna. Ma lähen ikkagi teen vist mingi tiiru. Võiks ka
läpaka kaasa võtta. Artiklid on vaja ära saata, arved. Võiksin seda ju kuskil
rannabaaris teha. Bubble baaris. Kui muidu võtan päevas pool rahustit, siis
seoses pidutsemisega võtsin 4-5. Kümne päeva koguse. Töökohustused ajavad mind
hulluks. Äkki on aeg midagi muuta. Kui ma oma korteri välja üüriks, siis saaks
juba peaaegu pool praegusest palgast. Ja kui lisaks natuke tööd teha oleks
rahaliselt sama tulemus käes. Kus ma siis elaks? Pääskülas, vanemate juures? Ja
talvel oleks Aasias. See ei ole paha mõte. Vanemate juures nii väga elada ei
tahaks, aga talvel Aasias olla ja korter välja üürida, sellel ideel on ju jumet.
Mis mu olemise paremaks
teeks? Ujumine? Kookos? Mango lassi? Ei taha otseselt süüa, tegin äsja putru.
Lähen Hin ta lu randa? Kui seal juba mõõn ei ole? Siis ei saa seal ujuda, aga
hommikuti on see imeline koht. Ikkagi siis Buffalo Bay või Aow yai, long beach.
Või siis istuda siin ja teha tööd. Käin ikkagi tiiru rannas, vaatan, kuidas on,
kas läheb paremaks või mitte. Siin ma ikkagi istuda ei suuda praegu.
Ujun natuke ja eks
siis paistab, mis saab. Millalgi peab see jube kass üle minema. Ma ei saa
pidudel enam käia. Tunnen ennast vabalt ainult siis, kui olen midagi võtnud,
aga kui midagi võtan, siis on kaks päeva väga sitt olla. Seega tuleb tagasi
pöörduda oma kohmetu introverdi kesta sisse. Vähemalt pole nii masendav. Nüüd
aga teele.