Kuigi ootan oma iPhone’i, siis kõige rohkem armastan ikkagi Macbooki. Jah, seel lühikese käiguga klaviatuur on natuke harjumatu. Tegelikult on harjumatud just teised klaviatuurid, mida tööl kasutan.

Eile mõtlesin minna varakult magama, elada ontlikult. Kuid siis, vaadates Better Call Saul’i uut osa, tuli isu väikse joogi järele. Ainus alkohol, mille ma kodust leidsin, oli pudel vahuveini. Kaanisin selle sisse, tellisin veel Burger Kingist süüa ka. Täiskomplekt.

Ma ei saa öelda, et poleks nautinud. Ainult et peale seda pudelit oli peotuju, mida oli raske välja elada. Liiga hilja, et kuhugi minna. Lõpuks suutsin siiski uinuda. Ärkasin öösel januga. Nüüd hommikulgi on veel raskevõitu olla. Ebamugav. Padjakas. Enne seda, enne jooma hakkamist, käisin õues, jooksin paar kilomeetrit, väga vastik oli. Tegin välijõusaalis natuke jõudu, siiani on kätes meeldiv sügelus. Peaks tihedamini käima, paar korda nädalas pool tundi. Tegelikult on kaif raskusi tõsta. Meenutab mulle kunagist tööd pesumajas, kus viisin hotellidesse puhtaid hommikumantleid ja vinnasin prügikottidesse pakitud kasutatud rätikuid ja linu. Päev läbi sai midagi tõsta ja vedada, füüsiline vorm muudkui paranes, kiiresti, mõne nädalaga. Peab vist ühe võiku tegema või Hueli jooma, äkki hakkab toekam.