Igikestev masendus.

Peaksin täna õhtul või homme hommikul minema meditatsioonilaagrisse, saaks mõtetes selgust ja rahu luua ning viibida ilusal saarel, aga kuidagi kisub hoopis Hiiumaale. Vaatasin välja, et natuke varem tööpäeva lõpetades jõuaksin Kärdla bussile, päris õhtul läks marsa Kalanasse. Seal puhkekülas saaks telgi üles panna ja oleks korras. Siiski, väike probleem on toiduga, millalgi peaks seda varuma. See on üsna äralõigatud koht, poodi seal pole. Hommikusööki saaks kohapeal. Mõte on minna mitte ainult nädalavahetuseks, vaid jääda terveks järgmiseks nädalaks tegema tööd ka sinna. Katusealune ja toolid-lauad on seal olemas. Kui nett ka peab, siis oleks võimalik. Aegnale saaks palju kergemini ja ei peaks midagi mõtlema, lihtsalt pool tundi Linnahalli juurest üle sõitma. Paati istuma ja juba õige pea olekski kohal. Muidugi võiks Hiiumaale ka rendiautoga minna, aga see läheks mõttetult kulukaks, enamus päevi ei kasutaks seda, ainult poes oleks hea käia.

Kui juba mõte on, ju siis tuleb minna. Natuke muretsen söögi ja selle pärast, kuidas seal tööd kannatab teha, ikkagi kaheksa tundi päevas, aga tundub, et võiks hakkama saada. Võin ka käigupealt plaani muuta ja tulla pühapäeva õhtul siiski tagasi. Enesetunne pole kõige parem, eile oli haigeks jäämise tunne, aga see tundub, et on üle läinud. Natuke lahja on olla, töömotti pole üldse, aga see võib ka palavast ilmast olla? Kes see ikka tahab palaval suvepäeval tööd teha.

Mind kriibivad lõpetamata asjad. Kool, mis on ripakil. Üks kevadine koolitus, mille lõppaste on tegemata. Lubadused, näiteks registreerimine meditatsioonilaagrisse, kuhu ma nüüd ikkagi ei lähe. Otsustamatus, mida nädalavahetusega teha. Võiks ju ka linna jääda, aga peal on suvine rahutus. Ei taha terve suve ainult tööd teha ja linnas olla. Mulle ei meeldi siin linnas ju midagi. Ainult võimalus merre ujuma minna või siis rattaga sõita linnast välja ja siis ujuma minna. Või lugeda rannas ja vahepeal ujuma minna. Töömotti pole üldse, aga kohe algab koosolek. Hea küll, osalen. Ma olen ära jätnud alkoholi, juba pea kaks nädalat olen kaine olnud. Enam ei võta antidepressante. Ainult kindla väikse koguse xanaxit, käin jooksmas. Ikka on päris kehv olla. Tuleb veel aega anda endale.