Mingi muutuse juures ma praegu olen. 35 on ilmselt see vanus, kus keha hakkab märku andma, kui midagi valesti teha. Olen ennast ära kurnanud, mul on läbipõlemise märgid. Otsustasin teha kolm kuud ilma alkoholita. Leppisin sõbraga kokku, et võin juua, aga kui kasvõi ühe lonksu võtan alkoholi, siis pean talle maksma viissada eurot. See on alkoholi hind. Vaatame, kas läheb paremaks. Praegu on pühapäeva õhtu, magasin öösel Pääskülas, 14 tundi jutti, mis on väga ebaharilik minu puhul. Pärast läks päris kehvaks, pea hakkas valutama, kerge iiveldus. Võtsin tabletti, tegin paar tiiru sauna. Nüüd kõigub hea ja halva vahepeal. Lootust on, et läheb paremaks. Soovin väga homme tööd teha, palju on ees. Palju on minu õlul. Külmavärinad tulevad peale, kui mõtlen oma kohustustele, neid on palju. Kõik tahab ajamist. Ei saa saata lihtsalt meili kellelegi päringuga, tuleb jälgida kuupäevi, teha meeldetuletusi.

Vend ja ta pruut jõudsid, tulid ka sauna. Lähen vaatan, mis nad räägivad.

Aga see alkovaba periood saab kindlasti hästi mõjuma.

Tundub, et läheb paremaks enesetunne. Joon alkovaba õlut. Ma oleksin nii tänulik, kui ei jää haigeks ja saan normaalselt tööd teha ja tantsimas käia järgmisel nädalal. Joogatki sekka. Praegu on küll veidi parem, tervema inimese tunne. Koju ei kipu üldse. Eelmisel nädalal kiirendasin neljal päeval viiesest töönädalast. Võib-olla ka sellest raskem olemine. Tuleb ka see pull ära lõpetada. Kõik, mis turgutab lühiajaliselt, võtab oma osa hiljem. Aeg on selgeks saada ja siis tuleb välja, kas see töö kurnab mind liigselt või on ikkagi hallatav.