Ennustamine on tänamatu tegevus. Eks ta nii vist peakski olema, sest ennustada ei saa. Täna on siis vaba päev, reede. Puhka. Siiski teen neid töid, mida muidu ei ole jõudnud. Mingil määral vähemalt. Nädala väsimus. Eile sain üle pika aja unerohtusid juurde. Nii parajalt väikse koguse, et ei saa neid liiga palju võtta ega pikalt. See on isegi hea. Juba miski kutsub mind õue. Pea on paks. Magasin 11 tundi. Liiga palju? Omajagu. Mida ma täna tahaksin teha? Mis rõõmu valmistaks?

Mõned tööasjad teha. Kodu natuke kaunimaks. Veel jõuaks kevadlilled rõdukasti tuua. Mõte jääkapi rõdule ehitamisest ei jäta mind rahule. Kui saaks hommikul esimese asjana minna jääkülma vette. Või öösel, kui und ei tule. Pärast seda keha soojeneb ja uni tuleb iseenesest.

Juunis tuleb üks Aegnal käik ette võtta. Taas mediteerida. Suvi selle jaoks on. Tekkis jälle valik, mida ma ei osanud oodata. Uue töötaja, minu asenduse, leidmine ei läinud nii kiiresti nagu oli plaanitud ja oleks võimalus jätkata poole kohaga ka juunis.