Mäletan, et aastaid tagasi, no mõned aastad tagasi otsustasin, et aitab. Ei mäletagi, mida otsustasin, aga midagi sellist nagu oma asja ajama. Mitte enam kartma, olema see, kes ma olen. Ei mäletagi, mis sellest sai. Võib-olla saigi see blogi. Mitu aastat tagasi see oli? Peab millalgi välja otsima, kuskil võib-olla on midagi selle kohta.
Proovisin eile öösel chat gpt-ga psühholoogilist seanssi läbi viia. Tema terapeudina ja mina kliendina. Ta tundis küll erinevaid tehnikaid. Oskas anda viiteid. Tundub, et teadustöid talle väga pole sisse söödetud. Soovitas Google Scholarisse vaadata. Sealt leiab tõesti ühtteist. Ma sain alles nädal aega tagasi teada Scholarist. Esmamulje on väga tore. Leidsin ühe uurimuse lahutusejärgsest enesearengust. Värske uuring, käesoleva aasta algusest. Tuleb välja, et varasemalt polegi uuritud isiku kasvamist, mis lahutusele võib järgneda. Enamasti on rõhk olnud negatiivsetel tagajärgedel. Traumadel ja allakäigul, probleemidel, mis tekivad, aga selle kõrval, tuleb välja, on väga sageli ka enesearengu külg. Väga põnev.
Nüüd olen poole kohaga tööl. Veel kuu lõpuni. Palk on väiksem, juba teen iseenesest väiksemaid kulutusi. Keedan kartuleid, söön kalapulki, juurde ka marju ja köögivilju. Maitseb paremini, kui tellitud toit ja on mitu korda odavam.
Eelmisel, ei, üle-eelmisel nädalavahetusel oli põnev seminar enesekaastunde teemal. Lääne psühholoogiasse jõudis see mõiste esimest korda alles aastatuhande alguses Kristin Neffi raamatu läbi. Pärast seda on sel teemal avaldatud umbes poolteist tuhat teadusartiklit. See oli väga huvitav ja vajalik koolitus. Enda hoidmine on ülivajalik oskus, kui võimust võtab ärevus või muu keeruline seisund. Peakski materjalid uuesti üle vaatama ja kinnistama, juurde uurima.
Pole päris pikalt kirjutanud seda hommikust lehekülge. Olen ärganud ja kohe tööle asunud. Palju on teha olnud. Nüüd aga on taas aega. Juba on tagasi tulnud hommikused päikesetervitused. 15 minutit võiks ikka päevas venitada. Muidu ei liiguta keha ju üldse. Ainult istun ja vahepeal tõusen, et minna kööki teed keetma või toitu soojendama. Katsun iga päev ikka jalutada ka. Vesi läheb soojemaks, taas saab rattaga ujuma sõita, minuti rahulikult vees sulistada ja seejärel edasi sõita. Juba on kuus kraadi. Paari kraadi vahe on väga tuntav külmas vees, kas on kaks kraadi nagu talvel või neli. Nüüd on juba kuus. Kümne kraadisesse võib jäädagi, olla vabalt veerand tundi ja tulla välja, ilma et keha vajaks pikemat aega üles soojenemiseks.
Õhtul on gala, tööpidu, tuleb minna, üle pikkade aastate ülikond selga ajada ja minna.
Suvi tuleb vaikselt, põhjamaine ja külm, aga siiski suvi, värvid on tagasi ilmunud. Aastaaeg muutub. Tundub, et sel aastal on aega seda märgata. Ei möödu kontoris. Nüüd aga tuleb midagi süüa vaadata. Nälg näpistab.