Taevatrepp. Voodihaigete suvelaager, Kondivalu rühm. Wääna-Jõesuus. Nagu ikka, igal suvel tuleb see taas. Registreerumine on avatud. Veel mõned vabad kohad augusti lõpus. Kirjuta meiliaadressile või helista.

Pärast üheteisttunnist und ikka väga raske maast lahti saada. Kust ma magamise ära õppisin? Niikaua kui mäletan üle 8 tunni ma naljalt ei ole kunagi maganud. Nüüd tuleb pikalt. Pikalt nagu... ei tulegi head võrdlust. Ühesõnaga, uni on pikk. Päevad on pikemad. Teen talvist magamatust tagasi? Vahel tuleb sekka ka paaritunniseid öid. Füüsiliselt aktiivne aeg hakkas ka sel aastal kuidagi järsku. Rattaga iga päev ujumas, eile tegin välijõusaalis 15 minutit seeriaid, sellest on keha juba kange.

Aga puhkus on hea. Kolm vaba päeva. Pole päris vabad, teha on küll ja veel ei ole viitsinud liiga palju, kerge stress ikka. Kui ma kella 12ni magan ja siis saan vaikselt jalad alla, kell on enne juba viis õhtul, kui arugi saan. Aga mis siis. Praeguse aja eesmärk polegi olla produktiivne, vaid anda õhku, puhkust ja inspiratsiooni.

Päike paistis. Ühtäkki läks pimedaks. Linnud jäid vakka ja tugev tuuleiil sööstis üle õue. Kellegi küüned justkui klõbistaks närviliselt aknaplekil. See ei ole vist Une Mati ega Woldi Villu, vaid... Liiva Annus. Viimne kutse tantsule nagu Jörpal.

M. läheb tagasi Indoneesiasse varsti, juba juulis. Ma sihin pigem sügist. Kuulasin Reispassis naise lugu, kes Tšiilis pikki matku ette võtnud. Ikka selliseid mitmekuiseid. See tundub ka ahvatlev. Miks mitte selline retk. Pärast mida võiks minna Aasiasse. Siis saaks rännata ja pärast Aasias, täis muljeid, rahulikumalt võtta.

Päev hakkab juba õhtusse tüürima, sellised need vabakava päevad sageli on. Päris vabakutselisena peaks proovima ikka enam-vähem 9st 5ni rutiini hoida, lõuna ajal teha paar tundi liikumispausi, trenni või lihtsalt tuulutamist. Eks näis, eks näis. Kõik on lahtine, see on ühtaegu hästi huvitav ja samas ärevaks tegev. Uudsus on siiski põnevam, uksed on lahti ja värsket vabaduse tuult puhub sisse, kogu oma võlus ja valus. Hea usalduse õppetund.

Oskar Kallis "Liiva-Annus" (1918)