Täna on see päev. Õigemini terve viimane kuu, kui kõik näib korduvat. Millelgi pole teab mis suurt mõtet. Kõige veidram, kuidas ma tean, et kuidagimoodi on kõik ikkagi võimalik. Mingi tohutu lootus ja teadmine kõige võimalikkusest hingab kuskil vaiba all. Kõik tõesti on võimalik. On võimalik rikkaks saada või pere luua. Kuulsaks saa üle terve maailma. On võimalik reisida ümber planeedi. Minna ükskõik mis riiki. Teha midaiganes. Sest elu on ju väga lühike. Kuidas ma küll saan neid päevi nii ühetaoliselt siin mööda saata?