Reisil kipuvad tulema ideed, mida elus päriselt teha tahaks. Unistused tärkavad taas ellu. Vahel kümme aastat seisnud projekti jätkamise tuhin. Üleüldine tuhin ja kui on aega, siis hakkab rännaku või puhkamise ajal jooksma ka projektiplaan, mis järjekorras mida teha. Tagasi tulles kipub kahjuks minema kõik vanasse rööpasse. Siiski! Mitte kõik. Midagi saab ikka vahel tehtud ka, natuke kurssi muudetud. Hiljem tundub nagu oleks plaanides omajagu suurushullustust, aga võib-olla peabki olema.
Nägin unes suve. Soe oli äsja saabunud ja liikusin mööda Mustamäe teed kuni jõudsin Hipodroomini. Läksin hullumaja plangu vahelt läbi ja olin justkui paradiisis. Päike mängis läbi puulehtede, liiklusmüra polnud, soe ja meeldiv keskkond. Midagi pole teha, kus on neli rida autodele, seal kõrval pole meeldiv jala käia ega rattaga sõita. Kõnniteel hoonete ja autotee vahel.
Kui meenutan aasta tagasi alanud Indoneesia reisi, siis üllatav on see, kuidas esimese kahe nädala jooksul, mil puhkasin ja reisisime Balil, kuipalju jõudsin kogeda ja näha. Mõne päevaga viis tee üle mägede, riisipõldude vahelt läbi, kaunitele rannikualadele. Iga õhtu lõppes jõudmisega uude kohta. Kui tundus küla, kuhu tahaks pikemalt jääda, siis jäime.
Ja ikkagi see soojus. See suvine soojus. Tõsi, niiske palavus oli kohati kurnav, ma ei suuda väga mõelda, ainult lesida või loivata, kui on liiga palav. Keha enam-vähem harjub paari nädalaga. Nähes värskelt troopikasse saabunuid, nende leemendavaid nägusid, sain aru, et ma olen veidi kohanenud. Küll aga oli esimese kuu aja jooksul keerulisem teha näiteks tööd, kui just polnud konditsioneeritud toas.
Pean varsti minema töötukassasse kohapeale. Kohtuma konsultandiga. Hirm on naha vahel. Äkki olen midagi valesti teinud? Nad hirmutavad sellega, et kui oled, siis on võimalus, et tuleb toetused tagasi maksta. Võib-olla muretsen ilma asjata. Olen neid reegleid, meelespead nagu nad ütlevad, lugenud, aga ega täpselt aru ei saa ja meelde ei jää. Loodetavasti tulen tagasi ja kõik on korras. Tegelikult olen olnud usin tööotsija ja ei tohiks olla nurisemist.
Tänaseks oli tähtaeg, et leida vajadusel sobiv koolitus. Pole neid veel vaadanudki, pean nüüd seda tegema kiiruga. Mingit tööjõubaromeetrit testima. Võtan siis ette, mida muud.