10. juuni

Täna on palju teha. Jääb õhtusse kohustusi. Või hommikusse. Eks paistab. Ärkasin hilja, magasin sügavalt ja hästi. Võtsin pregabaliini. Rohkem seda pole. Mõned üksikud on järgi, aga nendest ei saa ühte annustki. 

Mis siis üleval on? Kerge ärevus. Poole tunni pärast tulevad kursusekaaslased. Ärevuses olek. Ärevus. Tahaks veel enne jalutama minna. Tuua midagi lauale. Kui väsimus tekib. Siis on midagi võtta. Muud ma ei tea. 

Ärevus tekib siis, kui vanavanemate surmale mõtlen. Ei teagi, kumb on enne. Kas ärevus või mõte. Peaks mõte olema. Vähemalt budistliku psühholoogia järgi. 

Tõsi ta on, et peale magamata ööga nädalavahetust on esmaspäeval soov olla parem inimene. Kõht on imelik, nagu tahaks süüa veel. Aga sõin just kaks praemuna ja leiba. Kas peaks rahustama veel? Et oleks kindel? Kiirendada küll ei saa. 

Võib-olla peaks oma kogu kirjutamised siin üle lugema. Vaatama, kas siin on midagi. Kindlasti on mingeid momente. Midagi, mida kasutada. Mida laiendada või millest midagi teha. Korduvad teemad. Sõltuvuse tekke lugu peaks siin sees olema. Siis jäi küll pause, aga oli ka kirjutamist. Muidugi räige pohmelli või kassiga ei kirjuta. Enam ei taha jätta päevi vahele. Pean nüüd minema. Muidu ei jõua poodi.