Hakkab jälle pihta. Uuesti tühjalt lehelt. Kõik vibreerib, kuskil tehakse mingeid töid. Õnneks juba lõppes. Alati võib uuesti alata. Ärkasingi sellepeale, et mingi masin töötas, tundus nagu akna all. Aga ei. Vist maja teises otsas. Peas kiiritab. Ma tean, see võib kõlada paranoiliselt. Ei, ma ei arva, et keegi mind kiiritaks, aga magasin täna ilma unerohuta, kohal olid kirkad unenäod. Hommikupoolne öö olekski olnud nagu üks lõputu vähkremine. Aga ometi magada sain. Keskööl oli selline tunne, et ei pruugigi und saada. Õnneks siiski sain. 

Hommikul oli väga liimist lahti tunne. Külm dušš veidi aitas. Natukeseks. Kuid hajevil olek jäi. Tahaks juba süüa.